Nahkehistöö...

Päikesekullane miniatuurahelik
Tõuseb sõrmede nappide riivete all
Valgetel, laulvatel liivadel
Su rindade külgedel
Just neil üksikuil viivudel
Hetkedel - mälestussuvistel
Ja randunud lainevall
Näib kaasalöömisest huvitet
Sädelev kivikristall
Kui pudeneb meresoolast emmatud
See sekundiks peatunud igavik
Mõtte kaotanud ajapiisk
Kehad on sundinud tiivule

Ise...

Okkale kogunes pilvepiiskade sülem
Mesitaruna sumises seesmisest kirest
Ja ootuses tundus nii pagana ülev
Olla osake samblale nõrguvast nirest

Olla killuke voolavast massist
Lennelda pisarasajus ja tuules
Õnnehetkedest üdini sassis
Rõõmu sosinaiks vormivad huuled

Neis samades suudes tekkinud sõnad
Pilguga lõhuvad kuuluvustunde
Ühelainsamal viivul kui kõiksusse kõlab
Olen ise ja ainus ja enesekindel