Kahe Sulega Mälestus...

Kahe sulega ehtis pea Cho-Cho...

Palmiku vahele pistetud taevane kingitus...

Vaatamas valgele mehele vastu ta kuklast...

Võõras keeles kõland „Halloo!“...

Külmajudina õlule vedas...

Jälestusvärinast tingitult...

Tasa-Tasa, kui taevane And...

Pole puutunud võõras veel teda...

Põlise maa uhkeldav kõnd...

Küllap võtja ees taltub ka tema....

Võõras toob raua ja põlemisvingu...

Võõras toob tõved ja lageda maa...

Enese piiratud arguse hirmus...

Laastab, mis tundmata, laastab, mis saab...

Ja ühel päeval siis mälestust näeb...

Seob sule juustesse keegi Cho-Cho-l...

Võltsvigvami püstitab saalis...

Vahanukkude näituse tarvis...

Piisonid, hundid ja kotkad...

Riidest taustale maalis...

Pole pingul meeled vahast Cho-Cho-l

Ei ole pingeid maalitud Maal...

Olles lõuendil põline, metsik ja lokkav...

Kuigi müüridelt kajamas võõras „Halloo!“