Itk...

Kaljumaaling kollendab seintel

Hetki rabavaid luitunuid

Ajasse summutab

Mõtteid aastatuhandeid uitavaid

Looja enese silmade säras

Verd maalitet liivale nõrutab

Joonishirv muistne

Suursarvine odadest riivatud

Kaljuseintesse põrutab

Kunstniku mõtete luisked

Saagiks nälginud rahvale

Piltmõisted supisse lõkkele

Nälg suitsuga pilvisse

Filmivõttele

Masside silmisse

Kupüürid saab pildirea looja

Milleeniumeid hiljem

Näljast sündinud kunstile

Orjastet pööbel vaid roojab...