Lakkamatult pidepunkte otsides.
Lahti lastes päevadest ja öödest.
Tasakesi hetki kokku klopsides.
Hoidudes nii puhkusest, kui töödest.
Tühjaks lekkides ja jalutades radu.
Täites sisemuse külmast talve tulles.
Tunda kuidas Päike pilvedesse kadus.
Ja mõtteid tuules liigub hulle.
Ma nüüd ei oota enam kedagi.
Kes tulla tahab, pettub kohe eos.
Ja anda Teil` mul pole mitte midagi.
Tühjas hinges võimutsemas kaos.
Ei julge karjuda, et saan sest üle.
Ja lootust anda homsele ei saa.
Lugesin, mis kirjutanud olen.
Nüüd tahaks lihtsalt magada.
No comments:
Post a Comment